Puitfassaadi vastupidavus ja välimus algab õige voodrilaua valikust ja korrektsest paigaldusest. Siin on mõned olulised soovitused, millele tasub tähelepanu pöörata.

Mida jälgida voodrilaua valikul?

Välisvoodriks sobivad kõige paremini peensaetud või karestatud lauad. Nende eelis seisneb selles, et kare pind seob värvi ja viimistlusvahendeid paremini kui sile, hööveldatud pind. Hööveldades muutub puidu pind tihedamaks ja viimistlus ei imendu nii tõhusalt.

Kui eelistad siiski hööveldatud laudu, siis tasub valida sellised, mis on hööveldatud südamiku poolelt. Nii väldid olukorda, kus laua servad hakkavad ajapikku üles tõusma. Südamiku poolelt hööveldatud laudade puhul puit hoopis tiheneb ja püsib paremini vormis.

Hööveldatud laudade toonimine puiduõli või -peitsiga toob esile puidu struktuuri ja annab ilusa lõpptulemuse. Samas tuleb arvestada, et aja jooksul muutub puit paratamatult – näiteks mänd tumeneb, kuusk võib kollakaks muutuda. Puidu loomulikku tooni aitab paremini säilitada UV-kaitse.

Väga oluline on, et kõik lauad oleksid viimistletud enne paigaldamist. Nii ei teki olukorda, kus puidu kuivamisel ja kokku tõmbumisel jäävad sulundisooned viimistlemata triibuliseks.

Lisaks tasub valida võimalikult paks voodrilaud – mida paksem puit, seda paremini peab see vastu niiskuse ja temperatuurimuutustele ning fassaadi hooldusvajadus väheneb. Heaks valikuks on näiteks 28 mm paksune laud. Soomes kehtiva RYL2000 standardi järgi peaks kuni 120 mm laiune laud olema vähemalt 21 mm paksune ja üle 150 mm laiune laud vähemalt 28 mm paksune.

Miks eelistada kuusepuitu?

Välisvoodriks on kuusepuit parem valik kui mänd. Kuusk imab vähem niiskust ja puidu mõõtmete muutused on väiksemad. Voodrilaua kvaliteedi juures on oluline ka oksakohtade arv ja suurus – vähem ja väiksemaid oksi tähendab paremat tulemust.

Sisevoodriks kasutatakse nii kuuske kui mändi, aga sobivad ka lehtpuud nagu haab, lepp või kask.

Voodrilaudade tagaküljele tehakse pikisuunalised sooned, mis aitavad vähendada puidu sisepingetest tingitud kõmmeldumist ehk laua kõverdumist.

Fassaadilaudade niiskusesisaldus ei tohiks ületada 20%, värvimiseks on ideaalne vahemik 15–18%.

Kas vertikaalne või horisontaalne laudis?

Fassaadi saab teha nii vertikaal- kui ka horisontaallaudisena. Kaldlaudis on pigem haruldane ja kasutatakse seda enamasti dekoratiivsel eesmärgil.

Üldjuhul soovitatakse jääda ühe variandi juurde – kas vertikaal- või horisontaallaudis. Nende kombineerimine muudab lahenduse keerukamaks, kuid näiteks mitmekorruselise hoone puhul võib see olla hea viis fassaadi liigendamiseks.

Lauad tuleb kinnitada nii, et südamiku pool jääks väljapoole. Vertikaallaudise puhul peaks aastarõngaste suund olema allapoole. Täispunnlauad on oma liitekohalt stabiilsemad kui poolpunnlauad. Poolpunnlaudade puhul on oht, et kui paigaldada laud südamiku pool seina sissepoole, võivad alumised servad aja jooksul üles kõmmelduda.

Kas vineer sobib fassaadile?

Vineeri võib samuti kasutada fassaadimaterjalina, kuid sellega tuleb olla eriti hoolikas. Vineeri paksus peaks olema vähemalt 12 mm. Kui kasutatakse õhemat, näiteks 9 mm vineeri, tuleb roovide samm tihendada 600 mm-lt 400 mm-le.

Vineeritahvleid kinnitatakse igast servast umbes 150 mm vahedega ning keskelt iga 300 mm tagant. Tahvlite vahele peab jääma vähemalt 1–3 mm laiune pilu. Lisaks on vineerfassaadi puhul väga oluline korralik tuulutus – ülalt ja alt peab jääma vähemalt 25 mm õhuvahe.

Vineeri puhul peab väliskihis olema puidukiud püstises suunas, et saavutada parim vastupidavus.

Kui järgida neid põhimõtteid ja paigaldusnõuandeid, saad puitfassaadi, mis on nii vastupidav kui ka ilus.